Teada muinasaegne asulakoht, mille avastasid aastal 1980 arheoloogid A. Lavi ja A.-M. Rõuk – Äksi (Voldi) asulakoht.
1582 – Äksi küla (Axy) esmamainimine (Äksi kihelkonda on mainitud ka varem, aga mitte selle keskuseks olevat küla). Liivi sõja lõpuaastatel Jam-Zapolski vaherahuga (15.01.1582) läks Liivimaa Poola-Leedu (Rzeczpospolita) valdustesse. Peale seda koostatud Tartu Staaroskonna 1582 aasta inventar on Äksi küla esmamainimiseks. Inventaris on märgitud Äksi küla kui ühte kahekümnest külast mis varem kuulusid Kärkna kloostri (Kärkna, Muuge, Valkena) valdustesse. Need külad olid – Batasz (Pataste), Kaifer (Kaiavere mõis), Kaiawer (Kaiavere küla), Pahial (Patjala), Kaszynorm (Kassinurme), Arro (?, 1,5 km kaugusel Kassinurmest), Pykiorb (Pikkjärve), Kasywere (Kassivere), Sosar (Soosaare), Wyzusth (Visusti), Waidawer (Vaidavere), Alistfer (Elistvere), Hehawer (Ehavere), Kudzin (Kudina), Saskula (Sääsküla), Viado (Vedu), Kikiwier (Kikivere), Axy (Äksi), Puchta (Puhtaleiwa, samas Puhtaleiva oli siis Sooveere küla, nii et arvatavasti Puchta mingi muu koht?), Toloma (Toolama).
1782 – Neljas hingerevisjon, Äksi küla kohta andmed puuduvad.
(Andmed puuduvad kogu Äksi kihelkonna kohta)
1795 – Viies hingerevisjon, Äksi küla kohta andmed puuduvad.
(Andmed puuduvad kogu Äksi kihelkonna kohta)
1811 – Kuues hingerevisjon, Äksi külas (Ecks) 35 meest (kirjas vaid meesterahvad).
pastoraat/kirikumõis
Johan Christoph Thämer
I. 1 Mälleko Ado
II. 1 Taweti Mihkli Kustaw
III. 1 Taweti Rein
III. 2 Märti Mihkli Hindrik
III. 3 Märti Hanso Märt
III. 4 Mihkil Hanso Andres
III. 5 Arro Hindrik
III. 6 Joosti Karl
1816 – Seitsmes hingerevisjon.
pastoraat/kirikumõis
Otto Wilhelm Masing
I.
1824 – valmib Äksi villaveski vanim osa.
1826 – Vahererevisjon – perekonna nimede panemine, Äksi külas pandi 10 perekonna nime: Eilmken, Joost, Klemmer, Krebsbach, Leicht, Mets, Reimann, Rootberg, Sakkaris ja Tael.
1834 – Kaheksas hingerevisjon, Äksi külas (Ecks) ? inimest.
pastoraat/kirikumõis
? soldat Jurry Jurjew ?
(I) Davite – Jürri Reimann
(II) Leppicko – Ado Korjus
(III) Michli Hanso – Ado Mertin
(IIII) Arro – Andres Sakarias
(V) Jost – Mert Jost
(VI) Gustav Thal
(VII) Jakob Kukko
(VIII) Marri Klemmer
(IX) Hans Sakarias
1850 – Üheksas hinerevisjon, Äksi külas (Ecks) ? inimest.
pastoraat/kirikumõis
(I) Davite – Jaan Reimann
(II) Leppiko – Ado Korjus
(III) Michli Hanso – Ado Mertin
(IV) Arro – Märt Sakkarias
(V) Josti – Jurry Mertens
(VI) tühi talu
(VII) Ewa (:Kukko:) Reimus
(VIII) Marri Klemmer
(IX/X) Hans Sakkarias
(XI) tühi talu
(XII) Ado Krebsbach
1858 – Kümnes hingerevisjon, Äksi külas (Ecks) ? inimest.
(I) Taweti – Jaan Reimann
(II) Leppiko – Ado Korjus
(III) Mihkli Hanso – Ado Märtin
(IV) Arro – Johhan Sakkarias
(V) Joosti – Jürri Märtin
(VI) Johhan Sakkarias
(VII) Mülla – Jaan Laassep
1890 – võimalik, et vanim foto Äksi kirikust. Fotograaf Carl Schulz.
1912 – foto Äksi villaveskist
1920 – Äksi vesiveski riigistati. Umbes samal ajal osteti elektriturbiin ja varustati ka kiriku.
04.-05.08.1923 – Äksi vesiveski kraavi süvendamine ja Äksi villaveski rekonstrueerimine. Fotod perekond Pihlaku kogust.
28.06.1925 – Äksi külas avatakse Vabadussõja mälestussammas. Mälestussamba kavandi valmistas kujur Voldemar Melnik (Mellik). Obeliski ja tekstid raius M.Pärn Tartust. Pronksosad ja malmist sõdurikuju valati AS Tegur-is.
1929 – Äksi villaveski foto.
??.03.1931 – Jaan Pihlak ostab Põllumajandusministeeriumilt ära Äksi vesiveski koos 8,8 ha maaga 910,27 krooni eest.
1931 – Perekond Pihlaku maja, Äksi vesiveski kõrval.
25.01.1936 – fotod Äksi villaveskist (perekond Pihlaku kogust)
1945 – Vabadussõja mälestussamba kuju lõhuti, aluskivi jäi kohale.
?1945? – Millalgi II maailmasõja järel liideti Äksi külaga Kaste küla (1582 Kasykiel, 1585 Kastykula, 1796 Kastakül).
* Kaste küla lähedal oli varem ka Pulmikvere küla (1584 Pulmikwer, 1738 Pollamickfer, 1839 Pulmikfer). Need kaks küla olid Poola revisjonide ajal veel eraldi, ent XVII saj keskpaiku sulandusid kokku ja nimesid kasutati rööpselt.
25.03.1949 – Märtsi küüditamine, Äksi külast küüditati:
Veski talu
PIHLAK, Ida-Rosalie, Karl, s. 25.09.1891 Tartumaa Ropka v., eluk. Äksi v. Äksi k. Veski t., algharidus, isa puusepp, ema pesupesija, asum. ENSV MN otsus 14.03.49; Omski obl. Tšerlaki raj., vab. 03.07.58. Surn. 13.01.80 Petseri. [2369K, kl]
Pihlak, Voldemar, Jaan, abikaasa, s. 06.12.1892 Härjanurme v., keskharidus, villatööstuse meister, isa töötas omas ettevõttes, ema kodune, arr. 12.01.49, rk. 24.01.49 §61 lg. 3, 2+4, asum. 12.01.51 pärast kar. kandm.; Tšerlaki raj., 12.01.51–03.07.58, vab. 15.07.58. Surn. pärast vab. 26.04.71 Petseris. [mk, 2369K, kl]
Pihlak, Elvi, Voldemar, tütar, s. 23.02.24 Tartu, eluk. Tartu, Kalmistu 4-3, õpilane; Tšerlaki raj., vab. 15.07.58.
Pihlak, Olev, Voldemar, poeg, s. 01.05.29 Tartu, eluk. Tallinn, Paldiski mnt. 42b-2, õpilane, isa villa-tööstuse meister, ema kodune. Mitte küüditatud. Metsavendlus, TPI-st väljaheitmine 05.54.
Kirikla talu
KRIJER, Ervin, Pauline ka Krier s. 1901, eluk. Tartumaa Äksi v. Äksi k. Kirikla t., küüdit. 27.03.49, ENSV MN otsus 14.03.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., vab. 05.11.56. [449K]
Krijer, Vilma, Aleksander, abikaasa, ka Krier, s. 1920, küüdit. Zdvinski raj., vab. 05.11.56.
Krijer, Arno, Ervin, poeg, ka Krier Arnold, s. 1941, küüdit. Zdvinski raj.
Krijer, Ilme, Ervin, tütar, ka Krier Emma, s. 1944, küüdit. Zdvinski raj.
20.03.1954 – Äksi küla läheb üle Koogi külanõukogusse, milles juba 17.06.1954 saab Tabivere külanõukogu. Sellest hetkel alates on Äksi kirik ja Äksi kalmistu erinevates omavalitsustes ja ka erinevates rajoonides/maakondades.
1966 – Fotod Äksi vesiveski juures.
1973 – Fotod Äksi villaveski juures. Perekond Pihlaku kogust.
23?.02?.1977 – ENSV asulareformi käigus kaotatakse Äksi küla, mis liidetakse Voldi külaga. Samas liideti siis Voldi küla, Voldi asundus (ka Voldi II. küla) ja Tabivere küla ning Äksi küla üheks Voldi külaks. Üle Eesti kaotati üle poolte küladest (7000-st maa-asulast jäi järgi 3300). Peale taasiseseisvumist taastati või loodi juurde üle 1000 küla, mitte küll Äksi küla. Asulareformi kehtestas ka maa-asulate tüüpideks küla ja alevik. 1930. aastatel kavandatud asunduste muutmine küladeks viidi seega lõpule 1977. aastaks. Kadusid ka asundid, need muutusid enamasti alevikeks.
27.08.1989 – taasavatakse Vabadussõja mälestussammas. Kuju on eelmise täpne koopia. Koopia modelleerijaks oli Airike Taniloo-Bogatkin.
1992 – Äksi villaveskis taastub villatöötlemine. Lambavilla töödeldakse vanemas ja keskmises hooneosas, soklikorrus ja uuem hooneosa on kasutusel laopinnana.
1993 – esimene Äksi Kihelkonnapäev.
1994 – II Äksi Kihelkonnapäev.
1995 – III Äksi Kihelkonapäev.
1996 – IV Äksi Kihelkonnapäev.
?.03.1997 – Kohanimenõukogu teeb ettepaneku taastada nii Äksi küla, kui ka Põltsamaa küla oma õigel kohal.
1997 – V Äksi Kihelkonnapäev.
1998 – VI Äksi Kihelkonnapäev.
1999 – VII Äksi Kihelkonnapäev.
2000 – VIII Äksi Kihelkonnapäev.
2001 – IX Äksi Kihelkonnapäev.
2002 – X Äksi Kihelkonnapäev.
2003 – XI Äksi Kihelkonnapäev.
2004 – XII Äksi Kihelkonnapäev.
2005 – XIII Äksi Kihelkonnapäev.
2006 – XIV Äksi Kihelkonnapäev.
08.07.2007 – XV Äksi Kihelkonnapäev.
06.07.2008 – toimus XVI Äksi Kihelkonnapäev, lisaks avati Äksi Puhkemaja uus tenniseväljak.
2009 – XVII Äksi Kihelkonnapäev.
2010 – XVIII Äksi Kihelkonnapäev.
24.07.2011 – XIX Äksi Kihelkonnapäev.
07.07.2012 – XX Äksi Kihelkonnapäev.
2013 – XXI Äksi Kihelkonnapäev.
13.07.2014 – XXII Äksi Kihelkonnapäev.
2015 – XXIII Äksi Kihelkonnapäev.
2016 – XXIV Äksi Kihelkonnapäev.
2017 – XXV Äksi Kihelkonnapäev.
07.07.2018 – seni viimaseks jäänud XXVI Äksi Kihelkonnapäev, toimus suures osas Äksi alevikus.
04.07.2022 – ajalooline Äksi küla liidetakse osaliselt (kirik ja selle ümbrus) Äksi alevikuga. Suurem osa jääb endiselt Voldi küla osaks.