1220 – Saadjärve külas ristiti umbes 300 inimest.
1228 – Tartu piiskop Hermann rajas Jogentaganasse Amme jõe äärde tsistertslaste Kärkna (Valkena, Muuge) kloostri. See oli Eesti esimese ja suurim klooster, millest sai oluline misjonikeskus Põhja-Tartumaal.
1443 – Äksi kihelkonna (kerspel to Ekes) esmamainimine (asutamine?). Arvatavasti esimese Äksi kiriku valmimine.
1558 – Moskva sõjavägi Kärkna kloostri ja viis viimase Tartu piiskopi ära Venemaale, kus ta suri.
1627 – Äksi koguduse õpetajaks saab teadaolevalt esimene luteri usku õpetaja
1630 – Äksi kirik hävineb ja seisab edasi varemetes.
1652 – vähemalt aastast 1630 (1620?) varemetes olnud Äksi kirik taastatakse. Sisuliselt ehitatakse uus kirik.
1656 – Vene-Rootsi sõja ajal vene väed põletavad taas Äksi kiriku.
1671 – Äksi kirik taastatakse.
1683 – Kursi (Lemestvere) kihelkond (oli olnud osa Äksi kihelkonnast 17. sajandi algusest, ennem seda oli samuti iseseisev) eraldatakse Äksi kihelkonnast.
1702 – Põhjasõja ajal Äksi kirik taas põletatakse maha, vene vägede poolt.
1708 – varemetes seisnud Äksi kirikut hakatakse vaikselt taastama.
1730 – Äksi kirik taastatakse (1728-1730) ja pühitsetakse esimesel advendil. Sell ajal ehitatud kirik on osaliselt säilinud tänases, küll suurelt ümber ehitatud 1888-1889.
1731 – Kirik pühitsetakse esimesel Kristuse tulemise pühal 1731. aastal.
1846 – usuvahetusliikumise käigus alustab tegevust Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute kogudus, esimeseks preestikts oli Stefan Bežanitski.
1860 – Lähtel võetakse kasutusele Õigeusu kalmistu
1865 – Lähtel valmib Õigeusu kirik (1864?)
1870ndatel – Voldi külas elas Voldi külas vennaste diakon ja ehitati Voldi palvemaja.
1877 – Äksi kihelkonna koolmeistrid.
1. rida:
1) Raigastvere koolmeister Widrik Bergmann
2) ??? koolmeister Oscar Rudolph
3) köster Johan Rendolph
4) Sootaga koolmeister Ado Kruus
5) pastor Emil Wegener
6) Visusti koolmeister Tõnnu Kornet
7) Kärevere koolmeister Paul Mauer
2. rida:
1) Maramaa koolmeister Paul Mauer
2) Murru koolmeister Jaan Kask
3) Haava koolmeister Johan Mattiesen
4) Äksi kihelkonna kooli vanen Kristian Mäesep
5) Tabivere koolmeister Jaan Linno
6) Õvi koolmeister Siim Mihkelson
7) Visusti koolmeister Karel Kornet
3. rida:
1) Kukulinna koolmeister Jürri Piiroja
2) Orge koolmeister Jaan Kaal
3) Soosaare koolmeister Mihkel Peiker
4) Õvanurme koolmeister Tõnnu Feldmann
5) Kärevere koolmeister Märt Tedder
6) Vedu koolmeister Johan Põwat
1887 – Äksi kirik lammutatakse, et hakata ehitama uut ja suuremat. Seda on nimetatud ka kui mitte uued kiriku ehitamist vaid vana suurendamist.
vaata: “Arhitekt Reinhold Guleke ühest senitundmata joonisest ja tema arhiivist” Kaur Alttoa
06.09.1888 – pannakse uue Äksi kiriku uue altari nurgakivi
1888 – Äksi kiriku altarimaali maalib Eesti esimeseks naiskunstnikuks nimetatud Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz.
20.08.1889 – kindralkuberneri poolt pühitsetakse sisse Äksi uus kirik.
1890 – võimalik, et vanim foto Äksi kirikust. Fotograaf Carl Schulz.
09.09.1891? – Äksi Õigeusu kihelkonna kool Lähtel põles maha
1905 – Valmib Äksi kiriku orel Frankfurdis orelimeister Saueri käe all.
29-30.04.1923 – Äksi kihelkonna kongress (toimus juba mitmendat korda, korraldaja Karskuse Liit). Kohal olid Karskusliidu, Tartu Põllumeeste Keskseltsi, Eesti Ühistegelise Liidu ja Haridusministeeriumi esindajad.
04.01.1925 – Voldi Tuletõrje Seltsi saalis Äksi Noorte Ühing avamise pidu. Kõne pidas ühingu esimees üliõpilane Luman.
1925 – Fotod talvisest kalapüügist Saadjärvel. Fotod: Rahvusarhiiv – Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Seltsi fotokogu.
28.06.1925 – Äksi külas Vabadustammikus avatakse Vabadussõja mälestussammas. Mälestussamba kavandi valmistas kujur Voldemar Melnik (Mellik). Obeliski ja tekstid raius M.Pärn Tartust. Pronksosad ja malmist sõdurikuju valati AS Tegur-is.
Vabadussõjas langenud äksilased:
| Nr. | nimi (isa nimi) | päritolu | surma aeg | põhjus ja koht | |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | August AALITS (Karl) | Vasulast (sündinud Paasvere vallas) | 12.12.1919 | surnud rõugetesse (Tr.3.Sv.HG) | |
| 2. | Karl ANDERSON (Mihkel) | Kärknast (Sootaga vald) | 13.04.1919 | surnud haavadesse (Tr.Sv.Hg, Belska küla j) | |
| 3. | Karl-Eduard AUNAM/ANNAMA (Märt) | Elistverest (Elistvere vald) | 03.05.1919 | surnud haavadesse (Pedja küla j.s.h) | |
| 4. | August ARAND (Jüri) | Elistverest (Kursi vald) | 29.04.1919 | surnud haavadesse (Vaschina-Gora j) | |
| 5. | kapral | Mihkel AREN (Aleksander) | Voldist elukoht: Tartu uul. 2a, Tallinn | 19.03.1919 | Orava mõisa juures lahingus langenud (5 püssikuulihaava läbi rinna ja keha) |
| 6. | Frants, August | Käreverest | Räpina lahingus langenud | ||
| 7. | Haas, Johannes-Eduard | ? | surnud sarlaki | ||
| 8. | Kask, Arnol | Elistverest | sõjaväljal surnud | ||
| 9. | Kask, Oskar | Navalt | surnud kõhu tüüfusesse | ||
| 10. | Kurs, Eduard | Voldist | lahingus langenud | ||
| 11. | Kuusma, Johannes | Väänikverest | lahingus langenud | ||
| 12. | Lang, Jaan | Sootagalt | Paju mõisa lahingus langenud | ||
| 13. | Lange, Hugo | Käreverest | lahingus langenud | ||
| 14. | Lattik, Elmar | Sootagalt | õnnetuses surma saanud sõjaväljal | ||
| 15. | Lengius, Karl-Julius | Sootagalt | Võõbsu lahingus langenud | ||
| 16. | Lill, Johannes | Saadjärvelt | surnud plekk soojatõppe | ||
| 17. | Luht, Oskar | Saadjärvelt | surnud plekk soojatõppe | ||
| 18. | Märtin, Oskar | Kärknast | surnud plekk soojatõppe | ||
| 19. | Mathiesen, Richard | Sootagalt | surnud plekk soojatõppe | ||
| 20. | Mitnits, Aleksander | Saadjärvelt | lahingus langenud | ||
| 21. | Moora, Johannes | Saadjärvelt | haavadesse surnud | ||
| 22. | Narits, Jakob | Kärknast | lahingus langenud | ||
| 23. | Nukk, August | Saadjärvelt | lahingus langenud | ||
| 24. | Oinas, Oskar | Saadjärvelt | surnud põrutuse tagajärel | ||
| 25. | Pawel, Paul | Lähtelt | Petseri lahingus langenud | ||
| 26. | Pentsa, Aleksander | Sootagalt | Petseri lahingus langenud | ||
| 27. | Plats, Georg-Eduard | Saadjärvelt | Petseri lahingus langenud | ||
| 28. | Prits, Karl | Saadjärvelt | haavadesse surnud | ||
| 29. | Reinwald, Erwin | Kärknast | Paju mõisa lahingus langenud | ||
| 30. | Saad, Eduard | Kärknast | Paju mõisa lahingus langenud | ||
| 31. | Seppa, Eduard | Saadjärvelt | Luuga jõe ääres langenud | ||
| 32. | Walb, Karl | Sootagalt | Petseri lahingus langenud | ||
| 33. | Wannus, August | Visusist | Petseri lahingus langenud | ||
| 34. | Zirk, Oskar-Johannes | Sootagalt | Torma lahingus langenud |
27.09.1925 – Kaitseliidu Voldi Malevkonna vannutamine Äksi kirikus.
08.08.1926 – Kaitseliidu Voldi Malevkond tähistab oma aastapäeva, ning pühitsetakse sisse ka Voldi malevakonna lipp, olles sellega kolmas Kaitseliidu malevkond kel oma lipp. Lipul ühelpool kujutatud meest püssiga maja kaitsmas ja teisel pool Tartu maakonna maleva lipu kujutis.
15.08.1926 – arvatavasti esimene tuha matus Äksi kalmistu. Mulda sängitati Ameerikas New-Yorgis 8 aastat varem surnud 32 aastane eestlase Pauline Hansu tütar Inslerman (sündinud Märtin) krematooriumis põletatud laiba tuhk.
09.03.1927 – Voldi külast Joora talust leitakse umbes 300-400 aastat vanad asjad, mida arvatakse kuuluvat Äksi kirikule. Pakutakse, et need maetud kas aastal 1650 või 1702, mil Äksi kirik maha põletatud.
17.07.1927 – Äksi kihelkonna I. laulupäev (laulupidu). (korraldajaks Äksi Õpetajate Selts) Voldi Tormi (väike) metsas. Laulupidu algas kell 8 hommikul Voldi Seltsimajast. Lauludeks mis esitamisele tulid olid: Aawiku “On ilus Eestis elada”; M.Hermanni “Weel kaitse kange Kalew” ja “Tuljak”; K.A.Hermanni “Isamaa ilu hoieldes”, “Türnpu” ja “Priiuse hommikul”; Lüdigi “Koit”; Tobiase “Teel” ja “Waras”; “Laul rõõmule” ning Helisalu “Kodumaa laul”.
22.09.1930 – Voldi Üldmanöövrid Sootaga vallas.
26.07.1931 Äksi kihelkonna laulupidu (mitmes?) toimus Kukulinnas. Toimus rongkäik Äksi vabadussamba juures Kukulinna. Kõne pidas Äksi koguduse õpetaja Konsin, peokõne pidas dirikent Ants Simm. Esines 6 koori: Vedu, Elistvere, Voldi, Saadjärve, Orge ja Maramaa, kokku umbes 150 lauljat.
1937-1939 – Sootaga Muusika Selts “Põhjala” seltsimaja juurde- ja ümberehituse projekt. Arh. Ott Puuraid. Eesti Arhitektuurimuuseumi kogust.
08.12.1938 – asutatakse Sootaga Muusika Seltsi “Põhjala” Noorteosakond.
1939 – Äksi kiriku suurem põhjalik siseremont, kirik sai ka elektri. Kokku läks remont maksma 10000 Eesti krooni.
17.09.1939 – hukkub endine vallavanem Jaan Ein
sügis 1939 – valmib Lähtel Kaitseliidu Tartu Maleva Äksi kompanii maja. Äksi kompanii pealik oli siis A. Kruus. Ehitamisel aitasid kaasa oma töö ja annetustega malevlased ise, toetasid Kaitseliidu Tartumaa maleva pealik kolonel Peeter Asmus, Tartu Eesti Majandusühisus, Sootaga mõisa omanik Aleksander Undrits, Äksi vallavalitsus, Johan Lattik ja Ervin Jakobson. Ehitustöid juhatas August Hoffmann. Samasse hoonesse on hiljem plaanitud ka ruumid Tartu Eesti Majandusühistute harukauplus. Hoone lammutatakse arvatavasti majavammi tõttu millalgi 1948-1955.
05.11.1939 – Sootaga Muusika Seltsi “Põhjala” Noorteosakond muudetakse iseseisvaks Sootaga Noorteringiks. Ringis on moodustatud õpiringid ja töörühmad: Taimekaitse töörühm, Kehalise kasvatuse õpiring, Koduuurimise õpiring, Malering, Lavakunsti õpiring ja Muusika õpiring. Antakse välja ajakirja “Vaod” (ilmub vist küll vaid üks kord?).
1970 – Lähte õigeusu kirik lammutatakse
1993 – esimesed Äksi kihelkonna päevad.