Äksi avatud õued 2024
11. augustil korraldasime kogukonnapäeva Äksi avatud õued juba viiendat korda. Sel aastal toimusid paljud tegevused Äksi kiriku ümbruses, sest tähistasime kiriku kella paigaldamise 30. aastapäeva ja Äksi villavabriku 200. sünnipäeva. Lisaks avati kiriku kõrval kunagise Äksi kirikuõpetaja Otto Wilhelm Masingu auks Õ-park ja Õ-stend.
Traditsiooniliselt algas kogukonnapäev Äksi lipu heiskamisega kivipargis kell 9.00 hommikul. Lipu heiskamist korraldas Äksi aleviku kogukond (MTÜ), kelle telk kivipargis oli avatud kuni 14.30-ni. Telgis sai tutvuda MTÜ tegemistega, jagati avatud õuede infot ja templikaarte ning avatud oli kohvik.
Kogukonnatelki külastas ka Otto Wilhelm Masing…
Kell 9.30 olid kõik oodatud hommikuvõimlemisele Äksi liivarannas. Hommikuvõimlemine toimus Kaja Randviire juhendamisel juba neljandat aastat.
Peale seda, kell 10.00 algasid tegevused enamikes aedades. Perekond Veetõusmed koos sõpradega avasid taas pitsakohviku ja käsitöönäituse. Üllatusnäituseks oli sel aastal spordivõistluste maskotinäitus.
Nende naaber Janely Kübarsepp korraldas juba kolmandat aastat Laste aeda, kus pere pisemad leidsid endale küllaga tegevust.
Teist korda (viimati 2022.a ) osales kodukohvikuga Äksi Motorantšo. Nende hitiks olid suus sulavad küpsetised, lastele mänguväljak, batuut ja motikad uudistamiseks.
Nii nagu kõigil aastatel osales ka sel korral kogukonnapäeval Äksi sadam, kes küll kahjuks ei saanud halva ilma tõttu SUP-laua ja kajaki sõite teha, kuid avas siiski kohviku. Seal pakuti kohalikke hõrgutisi, näiteks angerjasuppi ja muid kalaroogasid. Maitsta sai sadamaproua valmistatud koduveini.
Kõigil aastatel on olnud avatud ka Galerii No1, kus sel aastal sai näha Tartu 2024 kultuuripealinna projekti Linnast välja raames toimunud rahvusvahelises kunstilaagris maalitud töid. Kunstilaager toimus juuli kuus Äksis ja selles osalesid kunstnikud Süüriast, Pakistanist, Soomest, Belgiast, Portugalist, Hispaaniast, Hiinast ja Eestist.
Kell 10.00 avati ka Järve pood, kus ainult kogukonnapäeval olid müügil Koorekiht Cateringi valmistatud värsked focaccia pirukad, pasteet, erinevad leivamäärded ja tervislikud kausiroad. Lisaks sai kivipargis sõita poniga.
Kell 11.00 avas oma uksed Äksi avatud spordihoov, kus juba mitmendat aastat sai näha jumping aeroobika showd ja ka ise batuutidel trenni teha. Kell 11.00 sai korvpalliplatsil kätt proovida korvpalli vabavisetes ja nooleviskes. 11.30 toimusid aga järjekorras juba IV Äksi lahtised meistrivõistlused puupallis. Spordihoovi toetas Tartu Valla Spordikool. Spordihoovi korraldajad Valmar Kukk ja Ants Veetõusme tõdesid, et sel aastal oli osalejaid vähem. Aga mis seal imestada – kella 11.00 paiku tuli Äksis üks päris korralik vihmasadu ja nii kimbutasid need sajud meid alates kella 6.00 hommikul kuni 14.00 päeval.
11.00 alates olid avatud Jääaja Keskus ja Jääkaru kohvik ning Liivaranna tänaval sai Marje Ploomi juhendamisel meisterdada puidujääkidest kandikut. Marje osales avatud garaažiga teist korda (viimati 2020. a).
Kell 11.00 algasid tegevused Äksi kiriku juures. Äksi kiriku pargis avas Aune Seppa ja meeskonna koostöös uksed kodukohvik Taevakivi, külastada sai Äksi villavabrikut, mis tähistas 200. aastapäeva ja kirikus algas jumalateenistus.
Tänavu külastas meie kogukonnapäeva ka Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiitus. Kirikus pidasid jutluse usuteaduskonnas teoloogiat õppiv maalikunstnik Jaanus Eensalu, Äksi kirikuõpetaja Esa Luukkala ja piiskop Marko Tiitus ühiselt. Tiitus rääkis oma kõnes kiriku ajaloost ja koguduse ning kogukonna vahelise koostöö tähtsusest. Jumalateenistus lõppes Äksi segakoori kontserdiga.
Peale jumalateenistust avati Äksi kirikus Jaanus Eensalu maalinäitus. Näitus jääb avatuks vähemalt augusti lõpuni ja kõik on oodatud seda külastama.
Kell 12.00 ootas juurvilju ostma Äksi avatud õuedel esmakordselt osalenud Voorepealse köögivilja mahetalu. Osta sai erinevaid kapsaid, kartult, kurki, kaalikt, peeti, suvikõrvitsat, sibulat, porrut ja nuikapsast.
Samal ajal jõudis kiviparki uhke kaarik hobusega. Kaarikus sõitis Otto Wilhelm Masing ise ja Katrin Sisaski juhendamisel kutsuti soovijaid sõidule kiriku juurde. Otto külastas Jääaja Keskust, pitsakohvikut, kiviparki, Äksi sadamat ja Motorantšot, kuni lõpuks jõudis koju Äksi kiriku juurde. Avastamist oli tal siin palju ja imestus suur, et Jääaja Keskus isegi mammuti välja on kaevanud.
Kell 13.00 alustas Äksi kiriku pargis oma tegevustega Kõrveküla Maanaiste Selts Miina, kes korraldas käsitöönäitust ja -müüki ning villaste esemete taaskasutus “õpituba”.
Kell 15.00 algas Äksi kiriku pargis J. Krossi raamatu “Taevakivi” ainetel just selleks päevaks kirjutatud lühinäidend “Masingu taevakivid”. Näidendi tõi vaatajateni Väägvere Külateater ja selle oli kirjutanud nende juhendaja Ira Ritsik, kes elab Äksis. Ira ise on näidendi kohta öelnud nii: “Valdavalt on valgustatud O. W. Masingu keelemehetööd, mis on muidugi väga huvitav ja põnev. Meie pakume kunstilist kujutlust temast endast, inimestest tema ümber ja ümbrusest ülepea. Näidendi keskseks tegevuseks on tema taevakivi otsing, selle leidmine ja uurimine. See on ilukirjanduslik fantaasia olnu ja olla võinu vahel.” Ottot mängis Mait Klamp, tema abikaasat Kaisa Kreela ning alguses talupoega ja hiljem teadlast Jesset Jüri Somelar.
Peale etendust esitleti esmakordselt avalikkusele eelmisel aastal valminud Äksi aleviku laulu, millele hetkel videot salvestatakse ja nime otsitakse. Laulu sõnade autor on Äksi elanik Karina Reinmann ja viisi on kirjutanud kohaliku Lähte Ühisgümnaasiumi õpetaja ja muusik Henri Käärik. Laiali jagati laululehed, et kõik saaksid kaasa laulda.
Kell 16.30 avati kiriku parkla kõrvale rajatud Õ-platsil Õ-stend. Stend on pühendatud eesti keele arendajale ja õ-tähe eesti kirjakeelde toonud keelemehele Otto Wilhelm Masingule, kes 1815.-1832. a Äksis kirikuõpetaja oli. Masingu soov oli kohalikke talupoegi harida. Selleks andis ta välja lugema õppimist soodustavaid õppematerjale, erinevaid ajalehti ja sõnastikke. Lisaks sellele, et Masing tõi eesti kirjakeelde Õ-tähe täiendas ta meie rahva keelt ka mitmete uute sõnadega. Äksis elades rajas ta 1824. a ka siia Mudajõe kaldale villaveski, kus tänaseni lambavilla lõngaks töödeldakse. Enamus villa töötlemiseks kasutatavaid seadmeid on vabrikus pea saja aasta vanused.
Stendi avakõne pidasid Otto Wilhelm Masingu seltsist Aune Sepp ja Katrin Sisaks. Avamiseks paluti kohale Tartu vallavanem Jarno Laur, kes ka omalt poolt väikese kõne pidas. Peale stendi avamist õnnistas Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiitus nii Õ-platsi kui ka stendi. Ta vestles kohalike elanikega ning innustas eestvedajaid oma tegemisi jätkama. Oleme õnnelikud ja tänulikud, et piiskop Õ-platsile oma õnnistuse andis.
Tartumaa Omavalitsuste Liidu poolt oli kohal ka Kaidi Randpõld, kes oma kõnes ütles, et Õ-stend on üks vähestest Loometalgutel hoogu saanud ideedest, mis ka päriselt on valmis saanud. Ta rõhutas: “mis on jõudnud esimese etapi lõppu”, sest lisaks stendile avati Õ-park ja mõtteid selle edasi arendamiseks Otto Wilhelm Masingu seltsil jätkub. Selts tänas kõiki toetajaid: Tartumaa Omavalitsuste Liit, SA Tartumaa Turism, Tartu vald, Tartu Valla Haldus, Ekes OÜ, EELK Äksi Andrease kogudus ja suurtoetaja Same OÜ.
Kohapeal viis Maarja Vaher läbi ka väikse viktoriini, kus meeskondadel tuli viie minuti jooksul kirjutada võimalikult palju õ-tähega algavaid sõnu.
Kell 17.10 tunnustati ja tänati kõiki kogukonnapäeval tegevusi pakkunud elanikke ja kuulutati välja Äksi tegu 2024 – selleks osutus Äksi Motorantšo.
Lisaks tänas MTÜ Äksi aleviku kogukond möödunud aasta jooksul peaageu kõigil kogukonna üritustel osalenud Ene Kõnnussaart ja tema perekonda. Peale tunnustuste üle andmist loositi välja templimängu auhinnad. Õhtut jäi lõpetama Henri Kääriku kontsert “kolmepunkti armastus…”
Kogukonnapäeva Äksi avatud õued toetas Tartu vald ja korraldas MTÜ Äksi aleviku kogukond. Templimängu auhinnad pani välja Juulamõisa Pärimuskohvik, Vudila, Jääaja Keskus, Saadjärve Katamaraaniklubi, Tartu Kalevi Jahtklubi ja Äksi Motorantšo.
Kohtumiseni järgmisel aastal – ikka augusti teisel pühapäeval – 10. augustil 2025. a.
-Katrin Sisask, august 2024-