3. märts 1866 (vana kalendri järgi 19.02.1866) kinnitas Venemaa keiser Aleksander II Balti kubermangude vallaseaduse. Hilisema Äksi valla alal saab siis olema kolm tänapäevases mõistes iseseisvat omavalitsust – Kärkna vald, Sootaga vald ja Äksi kirikuvald. Sootaga valla keskuseks oli 1874 aastal ehitatud ja 11.12.1874 pühitsetud vallamaja/kohtuhoone, mille asukohta ei tea (arvatavasti Puhtaleiva külas, võimalik et samas kohas kus hilisem vallamaja). Võimalik, et vana hoone juppe kasutati uue vallamaja ehituseks.
Aastal 1892 liidetakse Kärkna vald ja Äksi kirikuvald Sootaga vallaga. Varsti peale valdade ühendamist, aastal 1903, ehitatakse ka uus spetsiaalselt selleks ehitatud vallamaja Puhtaleiva külla, mis jääb vallamajaks kuni selle hävimiseni (august-september, võimalik 28. august?) 1944 aastal lahingutes/tulekahjus. Hoones asus raamatukogu ja pidudeks saal. Vallamaja taga asus vaestemaja, mis samuti hävines 1944 aastal.
03.06.1919 Sootaga valla lahusosana seni olnud Viidike ja Väägvere külad ja Preedi mõisa liidetakse taasloodud Vesneri vallaga.
01.01.1922 neli metsavahikohta (Muru, Tubaka, Surnumäe ja Majamäe talud) Sootaga vallast liidetakse Laeva vallaga. Tegemist on varem Sootaga mõisale kuulunud Väänikvere metsadega ja seal asunud metsavahikoha taludega. Praegu need alad on osa Väänikvere küla metsas ja Altnurga küla metsast.
Vasakult (rida?): Kristjan Beier, Jaan Proosa (abivallavanem), Sõrra?.
(Eesti Rahva Muuseumi kogust)
Foto: Elmar Kald. (Eesti Kirjandusmuuseumi kogust)
20.03.1939 – Sootaga vallavolikogu ja vallavalitsus.
I rida:
Helmi Raudsepp, J. Saar, L. Valdmaa, Johannes Leppik (vallavanem), Oskar Nõu (endine vallavanem), Karl Johannes Toots, Jaan Ein (endine vallavanem).
II rida:
A. Kaasik, G. Nurmis, A. Linno,
J. Kaasik, Jaan Proosa, K. Hiir,
Eduard Paavel.
III rida:
K. Anton, A. Krabi , E. Tiiskäpp,
A. Kaal, J. Peiker, H. Andresson.
I rida: H. Raudsepp, J. Saar, L. Valdmaa, J. Leppik, O. Nõu, K. Toots, J. Ein.
II rida: A. Kaasik, G. Nurmis, A. Linno, J. Kaasik, J. Proosa, K. Hiir, E. Paavel.
III rida: K. Anton, A. Krabi , E. Tiiskäpp, A. Kaal, J. Peiker, H. Andresson.
| valimised | Sootaga vallavolikogu valitud liikmed |
|---|---|
| 27.02.1921 | |
| 1924 | |
| 1927 | |
| 1930 | Rahvaerakonna kandidaadid: Julios Linno, Woldemar Pihlak, Karl Amjärw, Johannes Kaio, Oskar Nõu, Eduard Lang, Eduard Ramni, Johan Jantra. |
| 7-8.01.1934 | |
| 1939 | Valimised toimusid kahes valimisringkonnas: 1) hääleõiguslikke 215, käis valimistel 121, osavõtuprotsent 56,2%. Valituks osutusid: Jaan Proosa (71 häält) ja Eduard Paawel (61 häält). 2) hääleõiguslikke 195, käis valimistel 168, osavõtuprotsent 86%. Valituks osutusid: Karl Pohlak (83 häält) ja Elmar Järwiste (68 häält). |
| kuupäev | Sootaga vallavanem |
|---|---|
| ? 1901, 1903 ? | Juhan Rebane |
| ? 1906, 1907 ? | P. Kull |
| 1924-1927 | Jaan Ein |
| 1927-1934? | Jaan Ein |
| 1934? | Oskar Nõu |
| ?? – 01.04.1939 | Johannes Leppik |
Vallavanemaid:
Juhan Rebane (…
P. Kull (…
Jaan Ein (…, suri 17.09.1939)
Oskar Nõu (sündinud 15.08.1885 Sootaga vallas, suri 02.09.1949 Silagis Kemrovo oblastis), isa Jaan Nõu, ema Anu Nõu, 1918 abiellus Marie Evertiga, lapsed Ida, Albert ja Kalev. Osavõtnud I Maailmasõjast ja Vabadussõjast. “Põhjala” laulu ja mänguseltsist, kaitseliidu ja tuletõrje asutaja liige. Oli Sootaga vallavanem, 1939 aastast abivallavanem ja vallavolini. 1906 aastal omandas Mäelt-Tuisu 21 talu, kus uudismaad haritud 1 ha, kariloomi 10, hobuseid 3 ja talus oli niidumasin. Arreteeriti 24.08.1945, tribunal 19.06.45 §58-1a, 58-11, 15+5, suri Siblagis Kemerovo oblastis. Perekond küüditati.
Äksi vald moodustati 1939. aasta vallareformiga, mis jõustus 01.04.1939, senise Sootaga valla asemele, peaaegu selle senistes piirides. Ilma jäädi vaid osast Valgmaa küla piirkonnast, Lepikuvälja talu piirkonnast ning Kaste küla Kuke, Kure, Muda, Sirusi, Tuule ja Joota talude maaaladest. Samas saadi juurde varem Saadjärve vallale kuulunud Kärevere metskonna Raadi-Kõnnu metsandiku osa maaalast ja seni Raadi valla alla käinud Võibla küla Pruuli, Seljamäe, Kullapera, Kaarepera, Väike-Kaarepera, Tülbi ja Luu talude maaalad. Lisaks veel seni Elistvere valla Vedu küla Karjamõisa taleu maaala. Valla keskuseks jäi senine Sootaga vallamaja Puhtaleiva külas. Esimeseks vallavanemaks sai senine Sootaga vallavanem Johannes Leppik.
| kuupäevad | Äksi vallavanem |
|---|---|
| 01.04.1939 – ?25.08.1940? | Johannes Leppik * Siseministri (Maksin Unt) 31.07.1940 otsusega vabastati vallaseaduse põhjal ametist kõik senised vallavanemad ja nende abid. Vallavolikogude töö oli lõpetatud juba varem. * Siseministri otsusel on Tartu maavalitsuse ettepanekul kinnitatud (august? 1940) Äksi vallavanemaks J. Veedler ja abideks A. Hubel ja E. Reinot. |
| ?25.08.1940? – ?24.07.1941? | nõukogude okupatsiooni aeg, vallavanem teadmata |
| ?24.07.1941? – 19.09.1944 | Saksa okupatsiooni aeg, vallavanem teadmata, üldjuhul Maavanema korraldusel kohustati kõik vallavanemaid, kes olid ametis 21.06.1940 tagasi oma ametisse, kes olid kohapeal. Nii et arvatavasti oli saksaokupatsiooni ajal tagasi vallavanemaks Johannes Leppik. 12.07.1944 keskööst läks senine tsiviilvõim täielikult üle 18. armee ülemjuhatajale. * 1943 on Postimehes kirjas Äksi vallavanemana Alfred Kapsta (nimetatud ametisse Tartu Maavanema käskkirjaga arvatavasti augustis 1943). |
Sootaga vallavanem kuni 1939 ja
aastast 1939 Äksi vallavanem.
Johannes Leppik (sündinud 14.02.1896 (vana kalendri järgi 02.02.1896), Meeri vallas, Nõo kihelkonnas). Isa raudteelane Jaan Leppik, ema Wilhelmine Rosalie Leppik (Adamson). 1935 abiellus Õie Märtiniga, neil olid lapsed Luule, Leivi ja Heljo. Õppinud oli Tartus põllumajanduslikel kursustel. Võttis osa I Maailmasõjast ja Vabadussõjast. Äksi vallavanem 1939 aastast, varem Sootaga vallavanem. Isamaaliidu, Kaitseliidu ja veeühingu liige. 1927 omandas Kolliotsa 48 talu (praegu Vana-Kolliotsa) Õvi külas. Talu oli 1939 aastal korralike hoonetega, haritud uudismaaga. Kariloomi 21, hobuseid 4 ja 1 tõupull. Aias 40 õunapuud. Olemas olid heina- ja viljaniitja ja külvimasin. Kindel on, et hiljemalt august 1940 ta enam vallavanem ei olnud. Arreteeriti 24.11.1944 Õvi külas, Äksi vallas. Sõjatribunal 19.06.1945 §58-1a (isamaa reetmine, süüdistuseks Saksa sõjaväes või Omakaitses teenimine, metsavendlus), 15+5, 06.07.1955 vähendatud 10 a.; Suri 01.09.1948 Kemerovo oblastis Siblag Novo-Ivanovo vangilaagris.
19.01.1941 Äksi vallavolikogu nimetati ümber Äksi valla töörahva saadikute nõukogude täitevkomiteeks.
Lembit Tummi – aktiivne töölistegelane Tartus. 1940. ja 1941.a. Äksi valla (Tartumaal) Täitevkomitee esimees. Hukati fašistide poolt Tartus 1941.a. Portree. https://ais.ra.ee/description-unit/search?refcode=ERAF.2.1.2559
Saksa okupatsiooni aeg Äksi vallas 1941 – 19.09.1944.
20.06.1942 vastavalt kogukonnavalitsuse sisseseadmise ja vastavalt vallavanema ettepanekule on Tartu maavanem määranud Äksi vallanõunikud: Villem Lohuaru, Johannes Raukas, August Lagastik, Jaan Vuks, Alfred Kapsta, Kristjan Lõiv, Eduard Paavel ja Paul Lang.
Äksi valla täitevkomitee esimees alates 03.08.1944 Edgar Puhasorg (ennem Punaarmee saabumist?).
Punaarmee hõivas Äksi valla territooriumi 19.09.1944 hommikuks (valla “vabastamise päeva” tähistati hiljem millegipärast hoopis 16. septembril). Samal päeval jõudsid kohale tsiviilvõimu esindajad. 20.09.1944 moodustati valla täitevkomitee, Tartumaa operatiivgrupi töötaja Ida Padevesti poolt. Esimese asjana seati Lähte Majandusühisuse majja (valla maja oli 1944 maha põlenud) sisse täitevkomitee ruumid. Määrati ametisse külavolinikud. 11.10.1944 kinnitas partei maakonnakomitee ametisse esimese partorgi – Renee Maidla, tehes seda tagasiulatuvalt 15.08.1944. Partorg vahetus Äksi vallas Nõukogude võimu esimesel aastal mitu korda. Maidla viidi juba 16.12.1944 maakonnakomitee otsusega õle mujal. Tema asemele nimetati ametisse Ida Padevest, kes pidi sellega loobuma valla täitevkomitee esimehe kohast. Padevest jõudis ametis olla pool aastat ja viidi 15.06.1945 “tervislikel põhjustel” üle naabervalda Tähtvere valda. Kolmandaks partorgiks sai Edgar Vegalke, kes sai ametis olla alla kahe kuu ja vabastati augustis 1945, kuna ei saanud tööga hakkama, oma sõnul seetõttu, et oli ühe käega (käe kaotas Sõrve Sääre lahingutes). Neljandaks partorgiks nimetas maakonnakomitee 18.06.1945, vahetult enne seda demobiliseeritud Ain Toompalu. Enne seda oli Toompalu olnud naabervalla Saadjärve täitevkomitee esimees. Ka tema ei püsinud ametis kuigi kaua, viidi pool aastat hiljem üle teise valda ja visati 1948 aastal parteist välja. Äksi vallas oli pärast tema lahkumist ametis veel kaks partorgi.
13.09.1945 moodustati Äksi valla sees 2 külanõukogu:
Kärkna külanõukogu, keskusega Mõisa külas. Külanõukogusse kuulusid Kõlluste, Lammiku, Metsanuka, Mõisa, Nõela, Pupastvere ja Õvi küla.
Külanõukogu esimeheks oli Robert Kuslap (Juhani poeg), sekretäriks Helga Kelder (Aleksandri tütar).
Kukulinna külanõukogu, keskusega Puhtaleiva külas. Külanõukogusse kuulusid Alevi, Kastli, Kukulinna, Lähte, Puhtaleiva, Põltsamaa, Saadjärve, Salu, Soitsjärve, Vanakubja ja Äksi küla. Külanõukogu esimeheks oli Johannes Hoffmann (ka Hofman, Hansu poeg, sündinud 20.09.1903), sekretäriks Silvia Rosme (Kristjani tütar). Johannes Hoffmann eemaldati külanõukogu esimehe kohalt 27.09.1945, uueks esimeheks sai F. Kallas. Võimali, et samalajal vahetati välja ka külanõukogu sekretär ja uueks sai sm. Kool.
| Äksi valla partorgid | |
|---|---|
| (15.08.1944)11.10.1944 – 16.12.1944 | Renee Maidla (I partorg) |
| 16.12.1944 – 15.06.1945 | Ida Padevest (II partorg) (oli ennem Äksi valla täitevkomitee esimees, partorgi kohalt viidi “tervislikel põhjustel” üle Tähtvere valda) |
| 15.06.1945 – 01.08.1945 | Edgar Vegalke (III partorg) (vabastati kuna ei saanud tööga hakkama, omal sõnul seetõttu, et oli ühe käega (käe kaotas Sõrve Sääre lahingutes) |
| (18.07.1945)01.08.1945 – | Ain Toompalu (IV partorg) (oli ennem Saadjärve valla täitevkomitee esimees) |
| ? – ? | ? (V partorg) |
| ? – ? | ? (VI ja viimane partorg) |
(endine Kaitseliidu Äksi kompanii maja)
(endine Kaitseliidu Äksi kompanii maja)
| valimised | Äksi valla valitud töörahva rahvasaadikud |
|---|---|
| 1948 | |
| 17.12.1950 | |
| 1952 | |
| 1954 |
20.03.1954 Seoses kolhooside ühinemisega otsustab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium muuta Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi rajoonide piire järgmiselt: Tartu rajoon – Arvata Tartu Rajooni Kukulinna ja Kärkna külanõukogust (Äksi vald) Jõgeva rajooni Õvanurme ja Koogi külanõukogusse (Saadjärve vald/Tabivere külanõukogu) 302,36 ha Jõgeva rajooni «Uue Elu» kolhoosi maid. Tegemist on põhiliselt Äksi kiriku ümbruse maadega, ehk siis Äksi külaga.
17.06.1954 Äksi vallast saab Äksi külanõukogu. Senised vallasisesed külanõukogud (Kukulinna külanõukogu ja Kärkna külanõukogu) kaotatakse. Külanõukogu keskuseks jääb senine Äksi valla keskus ja Kukulinna külanõukogu keskuseks olnud Puhtaleiva küla. Külanõukogusse kuuluvad Alevi, Kastli, Kukulinna, Lähte, Puhtaleiva, Põltsamaa, Saadijärve, Salu, Soitsjärve, Äksi, Kõlluste, Lammiku, Metsnuka, Mõisa, Nõela, Pupastvere ja Õvi küla.
| kuupäevad | Äksi külanõukogu esimees |
|---|---|
| 17.06.1954 – (10.03.)1957 | ? |
| (10.03.)1957 – ? (oli vähemalt aastani 1965) | Edgar Vegalke |
| ? – 31.01.1975 | ? |
| valimised | Äksi külanõukogu valitud töörahva rahvasaadikud |
|---|---|
| 27.02.1955 | |
| 15.04.1956 | |
| 10.03.1957 | Edgar-Rudolf Beek (Augusti p.), Johannes Sibul (Nikolai p.), Julie Salujärv (Alekssandri t.), Armilde Tammet (Juhani t.), Hans Valdma (Martini p.), Julius Mokrik (Juhani p.), Elfriede Poola (Kaarli t.), Edgar Paas (Eduardi p., Hans Aru (Hansu p.), Aleksei Oja (Jakobi p.), Armilde Roomets (Eduardi t.), Kalju Karden (Karli p.), Lembit Porgsaar (Karli p.), Paul Lattik (Rudolfi p.), Peeter Liias (Efremi p.), Evald Paju (Tõnise p.), Edgar Vegalke (Rudolfi p.), August Kree (Hansu p.), Ida Erman/Herman (Vidriku t.). |
| 15.03.1959 | Helve Looga, Edgar Vegalke, Peeter Liias, Maret Kapral, Eval Paju, Hele Vaher, Mihail Pavlov, Vello Sulakatko, Johannes Sibul, Julie Salujärv, Ilme Lang, Edgar-Rudolf Beek, Leida Lattik, Hilda Jens, Julius Mokrik, Laine Naarits, Hans Aru, Ilme Kiipus, Jaan Proosa, Karl Aia. |
| 19.03.1961 | Edgar Vegalke, Lilli Roose, Herbert Kiisa, Edgar-Rudolf Beek, Meinhard Rääsk, Lembit Seppet, Julie Salujärv, Frants Jõks, Paul Kuldkepp, Laine Naarits, Hans Aru, Maie Sakkarias, Jaan Proosa, Karl Aia, Linda Korjus, Leida Lattik, Hans Valdmaa, Lembit Karden, Lydia Lang, Mihail Pavlov, Asta Sööt, Vello Sulakatko. (1962: August Kree, Maido Sikk, Ilmar Karro, Silvia Muinasmaa). |
| 21.03.1963 | Lilli Roose, Voldemar Kirs, Herbert Kriisa, Evald Reimann, Edgar Vegalke, Ella Männisalu, Edgar-Rudolf Beek, Ilme Lang, Anita Sütt, Maido Sikk, Leida Lattik, Nikolai Sadam, August Kree, Erna Sepp, Elmar Ojaste, Vello Sulakatko, Asta Kuusk, Aino Aule, Elsa Antonova, Ilma Ader, Aili Kõõra, Ants Kaasik, Arved Ansper, Meinhard Rääsk, Leena Nõu. |
| 22.03.1965 | |
| 28.05.1967 | |
| 16.03.1969 | |
| 13.05.1971 | |
| 23.04.1972 | |
| 17.06.1973 |
27.12.1968 Äksi külanõukoguga liidetakse 1357 hektari suurune osa Kärevere külanõukogu territooriumist, millel asus Sootaga sovhoosi maakasutus. Samas nimetati ka senine Kärevere külanõukogu ümber Laeva külanõukoguks.
03.12.1971 Äksi külanõukoguga liidetakse 2632 hektarit Jõgeva rajooni Järve külanõukogu territooriumist, millel asuvad Avangardi kolhoosi, Tartu Metsakombinaadi ja Tartu Tööstuslik Metsamajandi maakasutus, need sisaldasid Jõusa, Nigula, Pulatu ja Toolamaa külasid.
28.07.1972 Äksi külanõukogust liidetakse 260 hetkatrit Vara külanõukoguga.
31.01.1975 ENSV ÜP seadlus kaotas Äksi külanõukogu, mis liideti Tartu külanõukoguga, mille uueks keskuseks saab Erala küla.
Sellega lõppeb ka Äksi valla ajalugu, olles edaspidi osaks praegusest Tartu vallast.