Teada muinasaegne asulakoht, mis avastati aastal 1980 – Äksi Põltsamaa asulakoht (dateering: NoRA; KeA; UA 9. – 18. saj), hilisema Melleka talude alal, tänapäeva Äksi tee 21, 23, 25 kruntidel.
* kuna selles muinas asulakohas oli hiljem 2-3 ühe nimega talu – Melleka, siis pakuks välja, et selle puhul on tegemis muinasaegse kohanimega Melicka, Mällaco, Melleka, Meleka.
1582 – Põltsamaa küla (Pelsoma, Pelczen) esmamainimine. Liivi sõja lõpuaastatel Jam-Zapolski vaherahuga (15.01.1582) läks Liivimaa Poola-Leedu (Rzeczpospolita) valdustesse. Peale seda koostatud Tartu Staaroskonna 1582 aasta inventar on Põltsamaa küla esmamainimiseks. Inventaris on märgitud Põltsamaa küla kui ühte seitsmest külast mis kuulus varem Wolter Frangieli valdustesse. Need seitse küla olid – Napa (Nava), Ilmerf (Ilmjärv), Melewer (Mullavere), Piros (?, kirjelduste järgi pidi asuma kuskil Sepa ja Kõduküla kandis), Tabrafer (Tabivere), Soer (Soosaare? või Puhtaleiva, mille vana nimi oli Soovere) ja Pelsoma (Põltsamaa). Arvatavasti sellest ajast alates kuulus Põltsamaa küla Sootaga mõisale, mille Rootsi kuningas Gustav II Adolf aastal 1626 kinkis Tartu linnale.
1684 – Arvatavasti esimene kaart Äksist, kus märgitud ka Põltsamaa küla (Poltzama Kijlla) ja seal kaheksa talu.
1688 – revisjon, Põltsamaa küla kohta andmed puuduvad.
1698 – revisjon, Põltsamaa küla kohta andmed puuduvad.
1715 – Liivimaa 1. adramaarevisjon.
1721-1725 – Liivimaa 2. adramaarevisjon.
1731 – Liivimaa 3. adramaarevisjon.
1738 – Liivimaa 4. adramaarevisjon.
1738 – Sootaga mõisa ja Äksi kirikumõisa maade kaart, kus peal Põltsamaa küla (Poltzama Külla) ja seal kaheksa talu.
(27) Toster Hans
(28) Lene Jachn
(29) Melicka Johan
(30) Melicka Jann
(31) Leute Mert
(32) Pedo Johan
(33) Kado Hans
(34) Melicka Mert
1744 – Liivimaa 4. adramaarevisjon.
1757-1758 – Liivimaa 5. adramaarevisjon.
1782 – Neljas hingerevisjon, Põltsamaa küla kohta andmed puuduvad.
(Andmed puuduvad kogu Äksi kihelkonna kohta)
1795 – Viies hingerevisjon, Põltsamaa küla kohta andmed puuduvad.
(Andmed puuduvad kogu Äksi kihelkonna kohta)
1811 – Kuues hingerevisjon, Põltsamaa külas (Dorf Pöltzama) 49 meest (kirjas vaid meesterahvad).
(6) Kacki Jacob
(7) Pusepä Märt
(8) Otza Ado
(9) Kaltza Jaan
(10) Mällaco Jaan
(11) Mällaco Ado
(12) Andresse Ado
(13) Rätzepa Jaan
(14) Reino Märt
(15) Kangro Jaan
1812 – Sootaga mõisa kaart, kus peal Põltsamaa küla (Dorf Polzama) ja seal kümme talu.
1816 – Seitsmes hingerevisjon, Põltsamaa küla kohta andmed puuduvad. Äksi kihelkonnast andmed vaid 4 mõisa kohta – Äksi kirikumõis, Elistvere mõis, Kärkna mõis ja Vedu mõis.
1826 – Vahererevisjon – perekonna nimede panemine, Põltsamaa küla kohta andmed puuduvad. Äksi kihelkonnast andmed vaid 4 mõisa kohta – Äksi kirikumõis, Elistvere mõis, Kärkna mõis ja Vedu mõis. Sootaga mõisas on teada kokku 125 erinevat perekonnanime, millised neist Põltsamaa külas pole kahjuks teada.
1830ndad – Georg Friedrich Schlater’i (1804-1870) Saadjärve ja Kukulinna vaade 1830. aastatest Rüütlimäelt. Litol näha peahoone koos juurdeehitustega esialgsel kujul, enne 19. sajandi teisel poolel toimunud ümberehitust.
ÜTR Kunstikogu 1033
1834 – Kaheksas hingerevisjon, Põltsamaa (Dorf Poelzama) külas 120 inimest.
(VI) Kaekki – Jaan Parm
(VII) Puseppa – Andres Koncks
(VIII) Otza – Hans Kikkas
(VIIII) Kaltza – Jakob Kusk
(X) Melleka – Michel Haill
(XI) Melleka – Jürri Siemann
(XII) Andresse – Andres Rupski
(XIII) Retseppa – Anne Soo
(XIIII) Reino – Jaan Rupski
(XV) Kangro – Jürri Pickat
Millalgi umbes aastal 1839 käis Friedrich Robert Faehlmann mööda Kõrtsi teed Põltsamaa külla Kalevipoja-pärimusi kogumas ja Kalevipoja kive vaatamas.
1843 – Arvatavasti esimene kaart, mis vaid Põltsamaa külast (Poelzama). Külas endiselt 10 talu.
(31) Hans Kikkas – Otza?
(32) Jacob Kuusk – Kaltza?
(33) Jacob Talmeister – ?
(34) Jaan Parm – Kaekki?
(35) Jürri Simann – Melleka?
(36) tühi talu – ?
(37) tühi talu – ?
(38) Jurri Rupskij – Reino?
(39) Tomas Tomson – ?
(40) Jaan Kuil – ?
1850 – Üheksas hinerevisjon, Põltsamaa külas (Dorf Pölzama) 135 inimest.
(VI) Kaekki – Ado Weiber
(VII) Puhseppa – Maert Poroschna
(VIII) Otza – Willem Reimann
(IX) Kantza – Jacob Kusk
(X) Melleka – tühi talu
(XI) Melleka – Jaan Zürk
(XII) Andresse – Rein Tammekiwwi
(XIII) Retseppa – Johann Beck
(XIV) Reino – Jaan Türno
(XV) Kangro – Märt Nurk
18.07.1852 (vkj) – Georg Friedrich Schlater (1804-1870) joonistus arvatavasti vaatega Rüütlimäelt Kukulinna mõisa suunas.
Tartu Kunstimuuseumi kogust.
1858 – Kümnes hingerevisjon, Põltsamaa külas (Dorf Pölzama) 126 inimest.
(VI) Kaekki – (Hans) Gustav Sulz
(VII) Puhseppa – Jaan Jucht
(VIII) Otza – Jaan Kullam
(IX) Kantza – Juhann Kusk
(X) Melleka – tühi talu
(XI) Melleka – Michel Pälluma
(XII) Andrese – Rein Tammekiwi
(XIII) Retseppa – Johann Nurk
(XIV) Reino – Ado Rupskij
(XV) Kangro – Märt Nurk
23.07.1866 – (vkj 11.07.1866) Balti kubermangude vallakogukondade seadusega vabastatakse vallad mõisa järelvalve alt. Põltsamaa külast sai Sootaga valla osa.
10.01.1882 – (vkj 29.12.1881) Liivimaa Kubermangu rahvaloendus, Põltsamaa küla andmed teadmata.
31.03.1883 – (vkj 19.03.1883) Vastavalt juba 1849 aastast kehtima hakanud Liivimaa talurahva seadusele, mis võimaldas talude päriseks ostmist müüs Sootaga mõis kõik 10 Põltsamaa küla talu –
Otsa talu (16) ostjaks Jürri Kullam, hind 19 taalerit, 4 65/112 krossi,
Puseppa talu (17) ostjaks Märt Surwa, hind 22 taalerit, 60/112 krossi,
Melleka talu (18) ostjaks Jaan Pikkant, hind 22 taaleri, 15/112 krossi,
Rätseppa talu (19) ostjaks Jacob Lang, hind 22 taalerit, 45 60/112 krossi,
Andresse talu (20) ostjaks Märt Türna, hind 20 taalerit, 72/112 krossi,
Kangro talu (21) ostjaks Jaan Zirk, hind 20 taalerit, 45 12/112 krossi,
Somba talu (22) ostjaks David Freigenbaum, 19 taaleri, 69/112 krossi,
Reino talu (23) ostjaks Mihkel Lang, hind 21 taalerit, 45 42/112 krossi,
Kandsa talu (24) ostjaks Johann Kuusk, hind 19 taalerit, 3/112 krossi,
Käkki talu (25) ostjaks Mart Soo, hind 17 taalerit, 3/112 krossi.
28.01.1897 – Venemaa Keisririigi rahvaloendus, Põltsamaa küla andmed teadmata.
1922 – Eesti rahvaloendus, Põltsamaa küla andmed teadmata.
1923-1924 – Konrad Mägi maalib oma kuulsa Saadjärve vaate.
1926 – Reino (23) talust eraldatakse Reino (23a) talu
08.06.1929 – Põltsamaa küla külastab Äksi kihelkonna traditsioone uuriv Eesti Kirjanduse Seltsi ajaloo toimkonna liige Anete Vanaveski. Teada olevalt rääkis 78 aastase Juhan Laussoniga, kes rääkis katku ja nälja ajast nõnda: “Perekondade kaupa mindud kerjama, kuid puudus olnud üldine ning kõikjal. Mõis andnud abi ainult üksikutele.”, ning Saksa okupatsiooni ajast: “Niisugune samm hingekarjase poolt äratanud üldist põlgust ja viha, ja põhjustab et Äksi khl. oma kauaaegset kirikuõpetajat traditsioonides mälestab kui äraandjat.”
1931 – Kangro (21) talust eraldatakse Järve (79) talu.
01.03.1934 – Eesti rahvaloendus, Põltsamaa küla andmed teadmata.
1934 – Sootaga mõis Rätsepa nr. 19 liidetud maatükk lit. A, eraldatud Järve nr. A8 maakohast /Äksi kir. ms./
1938 – Rätsepa (19) talust eraldatakse Kivisoo (116) talu.
01.04.1939 – 1939 aasta haldusreformiga Põltsamaa külast saab Äksi valla osa.
1939 – raamat “Eesti talundid” Põltsamaa küla talud:
Eesti Talundid – Tartumaa
Koostanud:
I. Lilles, A. Peda, A. Selgis ja E.Sepp
Kirjastus “Raudvara”, Tartu
K. Mattieseni trükikoda o.-ü., Tartu, 1939.
Otsa talu (16), kinnistu 2538, suurus 31 ha.
Omanik Marie Greinert jt.
Puusepa talu (17), kinnistu 2539, suurus 36 ha.
Omanik Jüri Surva.
Melleka talu (18), kinnistu 2585, suurus 33 ha.
Omanik Emilie Saar.
Rätsepa talu (19), kinnistu 2540, suurus 46 ha.
Omanik Kaarel Lang (fotol), sündinud 09.12.1876 Sootaga vallas; abielus Miina Kalangiga alates 1909 aasta; lapsi 6. Tegev kirikunõukogus, vallakohtus, Sootaga Masinatarvitajate seltsis. Kariloomasid 15, kari kontrolli all. Masinatest omab niidu- ja reaskülvimasina.
Andrese talu (20), kinnistu 2541, suurus 32 ha.
Omanik Peeter Allik (fotol), sündinud 25.05.1862 Pärnumaal, isa Jaak, ema Tiina; abielus Miina Türnaga alates 1884 aasta; lapsed Juhan, Ida, Marie, Helene, Ludmilla, Aleksander, Paul. Talu omanik 1884 aastast. Heinamaa kultiveeritud. Kariloomasid 11, hobuseid 2. Niidumasin ja looreha.
Kangro talu (21), kinnistu 2542, suurus 16 ha.
Omanik Artur Poltraga.
Järve talu (79), kinnistu 5255, suurus 16 ha.
Omanik August Poltraga.
Somba talu (22), kinnistu 2589, suurus 34 ha.
Omanik Olga Simm.
Reinu talu (23), kinnistu 2543, suurus 20 ha.
Omanik Juhan Lang.
Reinu talu (23-a), kinnistu 4572, suurus 19 ha.
Omanik Aleksander Lang.
Kandsa talu (24), kinnistu 2544, suurus 36 ha.
Omanik Ado Soo.
Käki talu (25), kinnistu 2545, suurus 34 ha.
Omanik Jaan Kõõra.
01.12.1941 – Saksa okupatsioonivõimude poolt läbiviidud rahvaloendus, Põltsamaa küla andmed teadmata.
06.02.1943 – Elanikkude nimekirjad 1943 aasta kohta.
Otsa talu (16) *leidmata*
elanikud: …
Puusepa talu (17) omanik Jüri Surva. (8 elanikku)
elanikud: Jüri Surva, naine Emilie Surva, poeg Valter Surva, tütar Leida Surva, teenija Sofia Nuia, teenija lapsed Einar Nuia ja Lüüli Surva.
Meleka talu (18) omanik Aleksander Saar. (5 elanikku)
elanikud: Aleksander Saar, naine Emilie Saar, poeg Armin Saar, teenija (karjatalitaja) Alide Martinsion ja teenija (karjane) Lembit Paawel.
Rätsepa talu (19) omanik Kaarel Lang. (5 elanikku)
elanikud: Kaarel Lang, naine Miina Lang, tütar Salme Lang, tütar Vaike Lang, poeg Ants Lang.
Andrese talu (20) omanik Peeter Allik. (7 elanikku)
elanikud: Johannes Allik, naine Leeni Allik, poeg Evald Allik, poeg Lembit Allik, isa Peeter Allik, ema Miina Allik, teenija Õie Leppik.
Kangro talu (21) omanik Artur Poltrago. (4 elanikku)
elanikud: Artur Poltrago, naine Elfriede Poltrago, tütar Waike Poltrago, tütar Elwe Poltrago.
Järve talu (79) omanik August Eduard Poltrago. (3 elanikku)
elanikud: August Eduard Poltrago, naine Marta Poltrago, kasulaps Paul Poltrago.
Somba talu (22) omanik Olga Koik (Krõistvaldi № 20, Tartu). (5 elanikku)
elanikud: rentnik Juhan Värat, naine Elli Värat, poeg Heldur Värat, teenija Anna Suni, poeg Viktor Suni.
Reino talu (23) omanik Juhan Lang. (4 elanikku)
elanikud: Juhan Lang, naine Elfriede Lang, tütar Silvia Lang, poeg Heino Lang.
Reino talu (23a) omanik Aleksander Lang. (5 elanikku)
elanikud: Aleksander Lang, naine Luise Lang, tütar Hilda Lang, tütar Maret Lang, tütar Heida Lang.
Kandsa talu (24) omanik ? August Kuusk ?. (3 elanikku)
elanikud: August Kuusk, naine Marie Kuusk, tütar Leida Kuusk.
Käkki talu (25) omanik Karl Kõõra. (7 elanikku)
elanikud: Karl Kõõra, naine Anna Kõõra, tütar Ilme Kõõra, tütar Aili Kõõra, poeg Jaan Kõõra, isa Jaan Kõõra, ema Leena Kõõra.
Järgnevad kus talu nime pole kirjas.
? talu (?) omanik Ado Lang. (3 elanikku)
elanikud: Ado Lang, Anna Lang, Paul Lang.
? talu (?) omanik Miina Lang. (1 elanik)
elanikud: Miina Lang.
? talu (?) omanik Anna Paju. (1 elanik)
elanikud: Anna Paju.
13.09.1945 – Valdade sees moodustatakse külanõukogud, Põltsamaa küla saab osaks Kukulinna külanõukogust.
1948 – aerofoto Põltsamaa külast.
16.02.1949 – Põltsamaa külas asutatakse kolhoos Avangard. Esimeseks kolhoosi esimeheks sai Aleksander Kirs. Kolhoosi kontor asus Puusepa talus, ehk Tõnul.
25.03.1949 – Märtsi küüditamine, Põltsamaa külast küüditati:
Otsa talu
KALLAS, Felix, Karl en. ka Feliks s. 1903, eluk. Tartumaa Äksi v. Põltsamaa k. Otsa t., asum. ENSV MN otsus 14.03.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., vab. 25.03.51. [594R]
Kallas, Leida, Emil, abikaasa, s. 1905; Zdvinski raj., vab. 25.08.51.
Kallas, Uuve, Felix, tütar, en. ka Liina s. 1934; Zdvinski raj., vab. 25.08.51.
Kallas, Maris, Felix, tütar, ka Marie Feliks s. 1936; Zdvinski raj., vab. 25.08.51.
Puusepa talu
SURVA, Jüri, Märt s. 1864, eluk. Tartumaa Äksi v. Põltsamaa k. Puusepa t., asum. ENSV MN otsus 14.03.49; Omski obl. Kormilovka raj., vab. 16.12.56. [407K]
Surva, Emilie-Maria, Mihkel, abikaasa, s. 1877; Kormilovka raj., surn. asum. 1952.
Surva, Valter, Jüri, poeg, s. 1908; Kormilovka raj., vab. 16.12.56.
Surva, Tamaara, Julius, poja abikaasa, s. 1925; Kormilovka raj., vab. 16.12.56.
Surva, Lehte, Valter, pojatütar, s. 1946; Kormilovka raj.
Surva, Ülo, Valter, pojapoeg, s. 1947; Kormilovka raj.
Somba talu
SOO, Ado, Karl s. 1872, eluk. Tartumaa Äksi v. Põltsamaa k., asum. erin. 05.10.49; Novosibirski obl. Zdvinski raj., surn. 30.05.52. [2645N]
Soo, Miina, Jaan, abikaasa, s. 1876; Zdvinski raj., surn. 04.09.49.
Soo, Elli, Jelizaveta, poja abikaasa, s. 1897; Zdvinski raj., vab. 28.09.56.
12.01.1951 – Kolhoos Komsomol (asutatud 1948) ühineb kolhoosiga Avangard.
10.03.1953 – Kolhoosi Avangardi esimeheks saab Edgar Beek.
17.06.1954 – Vallasisesed külanõukogud kaotatakse ja Äksi vald nimetatakse ümber Äksi külanõukoguks, kuhu kuulub ka Põltsamaa küla.
19.02.1958 – Tartu Rajooni TSN TK istungi protokoll nr. 5 Äksi kn-s Avangardi kolhoosi territooriumil asuvate peremeheta Lellatsi, Väike-Lellatsi, Otsa, Variku, Andrese, Siimo, Vahuri, Nurme ja Somba talude hoonete müümisest Avangardi kolhoosile- l. 179
15.01.1959 – NSVL rahvaloendus, Põltsamaa küla andmed teadmata.
04.11.1960 – Aili Aava ja Tiiu Pallo joonised Tohvri talust (endine Melleka talu).
1964 – Vaade Rüütlimäelt. Kukulinna mõisa majandushooned Tartu maakond Tartu vald Kukulinna küla, Kukulinna mõis.
Veljo Ranniku fotokogu
?1964-1966? – Avangardi kolhoosi keskus.
Anita Priksi fotokogu
02.10.1965 – satelliitfoto Põltsamaa külast (võimalik, et esimene).
1960ndad – Valmib Avangardi kolhoosi (esialgu puidust) saun Äksis.
1968 – Tartu KEK-i ehitatud kolhoos “Avangard” ridaelamu.
Eesti Põllumajandusmuuseumi kogust
1970ndad – Tartu KEK-i ehitatud kolhoos Avangardi elamu.
Eesti Põllumajandusmuuseumi kogust
15.-22.01.1970 – NSVL Rahvaloendus, Põltsamaa küla andmed teadmata.
*.05.1
?.05.1970 – Tartu Tarbijate Kooperatiivi kaupluse välisvaade “Avangardi” kolhoosis.
?1972? – Valmib Avangardi kolhoosi kaubanduskeskus (omanik Tartu Tarbijate Kooperatiiv).
1970ndad – Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplus “Avangardi” kolhoosikeskuses.
Eesti Ajaloomuuseumi kogust
09.02.1973 – Kolhoos Tulevik (asutatud 1948) ühineb kolhoosiga Avangard.
31.01.1975 – Põltsamaa külast saab peale Äksi külanõukogu liitmist Tartu külanõukoguga selle osa.
25.02.1977 – Põltsamaa küla nimetatakse ümber Äksi külaks.
17.01.1979 – NSVL rahvaloendus, Äksi küla andmed teadmata.
1980ndad – Avangardi kolhoos eraldab Saadjärve ääres maa (praegu Tartu Kalevi Jahtklubi) purjespordi entusiastidele (Koit Köbras, Valdeko Säre, Madis Toots) purjespordibaasi loomiseks.
1985 – Avangardi kolhoosi sauna ümberehitus, mõni aasta hiljem ehitatakse veel külge spordihoone.
18.09.1986 – Tartu rajooni täitevkomitee otsusega luuakse Avangardi kolhoosi raamatukogu, mis asub tegutsema Avangardi kolhoosi kontori teisel korrusel. Esimeseks raamatukogu juhatajaks saab Lähte raamatukogu kauaaegne juht Laine Naarits. Esimesed 31 raamatut saabusid 10.10.1986.
?.09.1987 – Avangardi kolhoosi raamatukogu uueks juhatajaks saab Tiina Piigats.
1988-1989 – Avangardi kolhoosi raamatukogu saab oma ruumid Avangardi kolhoosi kontori esimesel korrusel.
01.1988 – Avangardi kolhoosi spordihooned fotod.
03.03.1988 – Koostöös teatriga Vanemuine valmib Avangardi kolhoosi spordihoone sauna kõrvale, moodustades ühtse kompleksi.
12.-19.01.1989 – NSVL Rahvaloendus, Äksi külas 513 inimest.
16.05.1991 – Äksi külast saab peale Tartu külanõukogu muutumist Tartu vallaks selle osa.
?.10.1991 – Avangardi kolhoosi raamatukogu juhatajaks saab taas Laine Naarits.
?.10.1992 – Avangardi kolhoosi raamatukogu läheb Tartu valla omandusse ja saab uueks nimeks Äksi Raamatukogu.
11.10.1993 – Avangardi kolhoos lõpetab tegevuse.
* Avangardi kolhoosi spordihoone koos saunaga ostab Äksi Spordiklubi (juhataja, judotreener Jevgeni Kupri).
1994 – Äksi Raamatukogu uueks juhatajaks saab Anita Priks. Samal ajal saab raamatukogu ka uued remonditud ruumid endises kolhoosi kontoris.
?.03.1997 – Kohanimenõukogu teeb ettepaneku taastada nii Äksi küla, kui ka Põltsamaa küla oma õigel kohal.
1999 – Tühjalt seisvad Äksi Spordiklubi hooned (Avangardi kolhoosi spordihoone ja saun) ostab Tartu vald.
* Äksi Raamatukogu kolib endisesse sauna hoonesse.
31.03.2000 – Eesti rahvaloendus, Äksi külas 458 inimest (55 vähem, kui eelmisel rahvaloenduse aastal 1989).
30.08.2002 – Äksi külas avatakse Soomepoiste Muuseum.
31.08.2002 – Äksi külas Rüütlimäel suletakse Kukulinna tankla (Aovere Oil OÜ).
2005 – Tegevust alustab Saadjärve Looduskeskus.
? 2008/2009 – Saadjärve Looduskeskuse hoone. Fotograaf Heino Sepp.
Fotograaf: Heino Sepp.
18.11.2010 – Äksi saab tänavanimed.
29.11.2010 – Äksi küla nimetatakse ümber Äksi alevikuks. (Aadressi muudatused 06.12.2010)
31.12.2011 – Eesti rahvaloendus, Äksi alevikus 437 inimest (21 vähem, kui eelmisel rahvaloenduse aastal 2000).
10.07.2012 – Äksi alevikus avatakse Jääaja Keskus, mille esimeheks juhiks on Asta Tuusti.
Siit alates enamus sündmusi pikemalt BLOGIS.
19.05.2018 – Esimene Muusemi öö Äksis.
loe rohkem blogist » Esimene Muuseumi öö Äksis
05.-08.07.2018 – esimene Saadjärve Festival ja seni viimaseks jäänud 07.07.2018 XXVI Äksi Kihelkonnapäev (esimest korda Äksi alevikus, toimus varem vanas Äksi külas).
02.12.2018 – Advendiaja alguse tähistamine Äksis. (I.)
loe rohkem blogist » Advendiaja algus 2018
05.12.2018 / 07.01 – 13.01.2019 – Tartu valla kaasaveelarve 2019
Äksist esitatud ettepanek “Äksi skatepark” kogus 6 häält (10. koht, kokku 10 ideed).
Ettepaneku esitas Katrin Sisask.
03.05.2019 – Äksi saab oma jõulukuuse.
loe rohkem blogist » Äksi saab oma jõulukuuse
18.05.2019 – II. Muuseumi öö Äksis.
loe rohkem blogist » Muuseumi öö teine tulemine
?.06.2019 – avatakse Tartu valla kaasava eelarve ideeks olnud Äksi skatepark.
13.-14.07.2019 – II Saadjärve Festival.
24.08.2019 – Äksis avatakse Galerii No1 esimene hooaeg.
loe rohkem blogist » Galerii No1 esimene hooaeg
31.10.2019 / 25.11 – 08.12.2019 – Tartu valla kaasaveelarve 2020
Äksist esitatud ettepanek “Äksi alevikku välijõusaal” kogus 29 häält (8. koht, kokku 10 ideed).
Ettepaneku esitas Anne Vaher.
01.12.2019 – Advendiaja alguse tähistamine Äksis. (II.)
loe rohkem blogist » Advendiaja algus 2019
01.05.2020 – avatakse Tootsi peenar.
loe rohkem blogist » Äksis avatakse maailma esimene Tootsi peenar
30.06.2020 – toimub esimene kogukonna koosolek.
loe rohkem blogist » Esimene kogukonna koosolek
2020 – Galerii No1 teine hooaeg.
loe rohkem blogist » Galerii No1 teine hooaeg
25.07.2020 – toimub I. Äksi Aiakontsert.
loe rohkem blogist » Äksi Aiakontsert 2020
16.08.2020 – toimuvad I. Äksi avatud õued
loe rohkem blogist » Äksi avatud õued 2020
31.10.2020 / 01.12 – 14.12.2020 – Tartu valla kaasav eelarve 2021
Äksist esitatud ettepanek “Äksi kultuurikeskpaik ehk Äksi Avatud Õu” kogus 98 häält (3. koht, kokku 10 ideed).
Ettepaneku esitas Katrin Sisask.
29.11.2020 – Advendiaja vastuvõtmine Äksis. (III.)
loe rohkem blogist » Advendiaja vastuvõtmine 29. novembril 2020
24.12.2020 – Äksi keksib.
loe rohkem blogist » Äksi keksib
24.02.2022 – I. rongkäik Äksi vabadussambani
06.04.2021 – asutatakse Äksi aleviku kogukond (MTÜ registreeritakse 04.05.2021).
15.08.2021 – toimuvad II. Äksi avatud õued.
31.10.2021 / 04.12 – 17.12.2021 – Tartu valla kaasav eelarve 2022
Äksist esitatud ettepanek “Äksi vabaõhu võimlemissaal” kogus 323 häält (2. koht, kokku 9 ideed).
Ettepaneku esitas Tiina Tambaum ja Anne Vaher.
10.12.2021 – Äksis lõpetab tegevuse Atsi Kauplus (Kenti Kauplused OÜ).
31.12.2021 – Eesti rahvaloendus, Äksi alevikus 421 inimest (16 vähem, kui eelmisel rahvaloenduse aastal 2011).
17.01.2022 – Äksis avatakse Järve Pood (Kasepargi OÜ).
24.02.2022 – II. rongkäik Äksi vabadussambani
04.07.2022 – Äksi piirid muutuvad, ajalooline Äksi küla liidetakse osaliselt Äksi alevikuga.
14.08.2022 – toimuvad III. Äksi avatud õued.
18.08.2022 – avatakse Tartu valla kaasava eelarve ideeks olnud Äksi vabaõhu võimlemissaal.
23.08.2022 – Äksi aleviku kogukonda (MTÜ) külastab Maarja-Magdaleena Maarahva Selts (MTÜ).
27.08.2022 – Muinastulede öö Saadjärvel.
loe rohkem blogist » Muinastulede öö Saadjärvel
24.11.2022 – Äksi alevik saab Tartumaa aasta küla 2022 tiitli.
31.10.2022 / 01.12 – 14.12.2022 – Tartu valla kaasav eelarve 2023
Äksist esitati kaks ettepanekut: “Äksi külaplats” kogus 78 häält (8 koht, kokku 17 ideed) ja “Teadetetahvel igasse kogukonnakeskusesse!” kogus 70 häält (10 koht, kokku 17 ideed)
Mõlema ettepaneku esitajaks Äksi aleviku kogukond (MTÜ).
01.01.2023 – Äksi aleviku elanike arv 458 inimest (allikas: Tartu vald).
?.?.2023 – Äksi aleviku kogukond (MTÜ) saab Kodukant Tartumaa (MTÜ) liikmeks.
16.01.2023 – Äksi kiviparki paigaldati Tartumaa aasta küla 2022 silt.
17.02.2023 – Äksi aleviku kogukond (MTÜ) külastab Juula külaseltsi Mittetulundusühing Juula Jõhvikas.
24.02.2023 – III. rongkäik Äksi vabadussambani
27.02.2023 – Äksi aleviku kogukonda (MTÜ) külastab Tartu Maanaiste Liit (MTÜ).
25.04.2023 – Äksi aleviku kogukonda (MTÜ) külastab Valgamaa Partnerluskogu (MTÜ).
22.06.2023 – Äksi aleviku südameks olev Kivipark saab lipumasti.
23.06.2023 – Heisatakse esmakordselt sini-must-valge värskel lipumastil Kivipargis.
05.07.2023 – Äksit külastab Aasta küla hindamiskomisjon, kooseisus: Riigikogu esimees Lauri Hussar, Maaeluministeeriumi nõunik Taavi Kurvits, Eesti Leader Liit tegevjuht Triin Kallas, Maaeluvõrgustik juhataja Reve Lambur, Eesti Maaturismi Ühing nõukogu liige Aare Rebban, Eesti Linnade ja Valdade Liit nõunik Mailiis Kaljula, Eesti Külaliikumine Kodukant liikmeskonna esindaja Tiina Heidemann, Eelneva Aasta küla esindaja Viskla külavanem Erkki Karjamaa.
22.07.2023 – Toimub esimest korda Äksi [eel]arvamusfestival.
17.08.2023 – Äksi aleviku kogukonda (MTÜ) külastavad Skandinaavia tekstiilikunstnikud.
16.09.2023 – Äksi aleviku kogukonda (MTÜ) külastab Kuhjavere Küla Selts (MTÜ)
12.10.2023 – Äksi aleviku kogukonda (MTÜ) külastab Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS liikmed Raplamaalt.
27.10.2023 – Äksi aleviku kogukonda (MTÜ) külastab Leevaku küla selts Leevakk MTÜ